Minu toitmise juhend :)

Kirjutasin perekonnale valmis oma toitmise juhendi. Vb teistel ka sellest abi. NB! Osadel on gv toitumisel erinevad reeglid, nt kaera söömise suhtes ning kui pakendil on märgitud “võib sisaldada gluteeni”. Aga minul on niiviisi.

Ma olen gluteeni- ja kaseiinivabal dieedil (gvkv) ning ei saa süüa kahte asja:

1. Gluteen – see on nisu, oder, rukis. Toodete pakenditel peab üldiselt gluteeni tähistama ära eraldi, aga kui on kirjas ka lihtsalt nisu vmt, siis see pole ok. Siin on ka üks tabel selle kohta, mis gluteenivaba dieediga on lubatud/keelatud ning siin veel üks põhjalikum tabel. Mina üldiselt kaeratooteid söön, isegi kui need võivad olla ristsaastunud (st ei pea olema kaeratoode, millel on peal gluteenivaba märk). Ja kui tootel on lõpus kirjas lause „Võib sisaldada gluteeni- ja piimatooteid“, siis seda ma ka söön (see tähendab, et samas tehases toodetakse nisu- või piimatooteid ja võib esineda ristsaastumist).
2. Kaseiin – see on piimavalk. NB! Ka laktoosivabasid piimatooteid ei saa süüa ega ka kitsepiimatooteid. Toodete koostisel ei tohiks olla kirjas järgmisi asju: lõssipulber; piimapulber, kaseiin või kaseinaat; hüdrolüsaadid (kaseiin, piimavalk, vadak); laktoalbumiin; laktoos ja laktuloos. Ehk et süüa ei saa – piim, hapukoor, jogurt, jäätis, koor jmt.

Alati on olemas palju asju, mis on juba naturaalselt gvkv – liha, kala, muna, juurviljad, köögiviljad, puuviljad, pähklid, seemned, tatar, riis, kinoa, hirss, jnejne. Klassikalised peotoidud tihti on ok – nt liha, hapukapsas, kartul ja juurikad, seened, hapukurk jmt. Sageli saab teha mingi üldise toidu ka mõne variatsiooniga sobivaks – nt salatit mitte kohe kokku segada vaid jätta ühe osa puhul välja sobimatud asjad (mozarella, mingi jogurtikaste vmt).

Asendusi/oste:

Hapukoor – Oatly hapukooreasendaja (Prismas) või YOSA hapukooreasendaja (Prisma).

Kastmed – majoneesid on sageli ok (tuleb lugeda silti, et ei ole lõssipulbrit sees), Hellman’s on kindla peale minek. Ketsupid on enamasti ok, aga tuleb silti vaadata. Felixi kastmed on enamus ok, mõnel üksikul lõssipulber sees.

Toorjuust – Oatly määre (Prismas)

Juust – Violife tooted vist peaks ok olema (pole eriti kasutanud, v.a. pizzakate, mis töötas küll. Prismast saab)

Piim/koor (nt kohvi peale või muuks otstarbeks) – konkurentsitult parim on Oatly iKaffee (saab Prismast, vist RIMI ka, mujal vb ka, peab otsima). Teisel kohal minu jaoks on Alpro almond unsweetened (saab rohkematest kohtadest). Aga sobivad sisuliselt kõik taimsed piimad! Ainult kui soolastesse toitudesse panna, siis mõned piimad on liiiga magusad, need eelpool nimetatud ei ole. Toiduvalmistamisel võib kaaluda ka kookospiima.

Vahukoor – Soyatoo (Mahemarketis) või Planti (Prismas)

Jogurt – YOSA kaerajogurt (Prisma) ning Mahemarketis on lai valik muid jogurteid. Suured Oatly jogurtid Prismas!

Kohuke – Biomenu KOKOKE! See on fantastiline! (Mahemarketist)

Jäätis – Oatly jäätised (prismas). La Muu maapähklijäätis.  Või sorbetid, nt La Muu mangosorbett või sidrunisorbett. Tuutujäätistest on Free From tuutud Prismas.

Või/margariin – see Royal Green kookosõli sobib nii leiva peale (ei ole kookosõli maitset), kui küpsetamiseks (Prismast). Küpsetamiseks sobivad üldiselt ka kõik muud kookosõlid. Leiva peale võib panna ka margariini. Tervislikum valik on näiteks Landkrone margariin (Prisma, Mahemarket), aga sobivad ka muud, milles pole piima (nt laktoosivaba Keiju).

Leib/sai – kui on vaja, et tegu oleks konkreetselt leiva maitsega (nt kiluvõileibade jaoks!), siis see toode surdegsbrot (Selver). Mulle üldiselt meeldivad sügavkülmas olevad Fria saiad (Prismast. Neid peab enne söömist rösterist läbi laskma), aga sobivad ka igast muud gluteenivabad leivad-saiad (vt poe gluteenivaba sektsiooni suurematess poodides). Shäri asjad on head, nt see. Üllatavalt ok on Marta pagari tatraleib. eriti kui korra rösterist läbi lasta ja margariini peale. Saab nt nii Selverist, kui Prismast.

Jahu küpsetamiseks – otsi gluteenivaba jahusegu, need käituvad kõige paremini. Prismas kõige parem valik. Kõige rohkem kiidetakse seda Dove’s Farm segu (aga ei tea, kust seda hetkel saab, enne oli Selveris). Teine, mida kiidetakse on Peak’s universaalne küpsetusjahu (Selver, RIMI). Kui neid ei leia, sobivad ka muud gluteenivabad jahud.

Pastad/näkileivad/küpsised – igas suuremas poes olemas gluteenivabad variandid.  Pasta asemel võid kasutada ka riisinuudleid!

Kartulisalat – Biomenu salat (Mahemarketist).

Biomenul on üldse fantastilised asjad Mahemarketis (tuleb ainult vaadata, et gluteeni sees pole).

Muudes poodides on ka üksikuid salateid, mis sobivad, aga tuleb koostist lugeda.

 

Koogid, mida saab tellida:

Gustav Cafe – Othello, Carmen

Oivaline Tervislik Toit – siin peaks olema palju variante

Väikseid koogikesi saab Mahemarketist, Biomenu koogid

Blissist saab tihti gvkv kooke, tuleb küsida.

Hurmaa – neil peaks olema variante.

Pagar Võtaks – mandlikook

Perenaise pagariäri – tuleb küsida

Gluteenivabad küpsetised – tuleb küsida

Vegan restoran V – tuleb küsida

Toormoor – teevad piima- ja munavabu ning toorkooke, osad ka gluteenivabad, tuleb küsida

Kohvik Tigra – seal pidi olema vaarika ja chia seemne paleotorti. tuleb küsida.

Pizza, mida saab tellida: Pizzaprost saab tellida gluteenivaba põhjaga pizzat/taskuid, tuleb öelda, et nad ei paneks juustu ega valget kastet, siis on ka kaseiinivaba. Neile võib viia enda vegan juustu ka, et nad seda peale paneks.

Nippe: Prisma lehel on eraldi gluteenivaba jaotus ning vegan jaotus (ei sisalda ka piima), viimase puhul peaks jälgima, et tooted gluteeni ei sisalda.

Kust retsepte leiab: Sandra Vungil on palju gluteenivabasid retsepte, mis on vegan (ei sisalda ka piimatooteid – samas liha seal ka pole). Toidutares saab panna valikuks gluteenivaba, samuti Nami-Namis. Palju asju saab edukalt asendada retseptides.

 

 

Väsind

ma olen 3 kuud dieedil olnud. ja hetkel ma olen väsinud. ma olen väsinud sellest, et kogu mu elu keerleb ümber söögi – ma pean mõtlema, mida süüa, ma pean mõtlema, kust seda saada, ma pean käima ja süüa ostma, ma pean süüa tegema, ma pean nõusid pesema. see on  nagu lõputu küünlapäev.

ma pole terve oma elu nii palju pidanud söögiga tegelema. ma tahaks, et mul oleks võimalus väsinult mitte söögi peale mõelda ja lihtsalt minna krabada kuskilt midagi suvalist, peaasi, et kõhu täis teeb. stata burksi kasvõi. see on minu jaoks ikka mega proovilepanek, et ma ei saa olla kiirustav ja mugav, mida ma vägagi kipun olema. tahaks lihtsalt kiirelt suih-säuh asjad kaelast saada, eriti sellise tüütu ja triviaalse tegevuse nagu söömine :-) aga ei, nüüd muudkui mõtle, planeeri, küpseta…

ma igatsen piimatooteid taga. gluteen minu meelest pole nii hull. küpsetistes saab seda asendada ning tekitada üsna sarnased alternatiivtooted, kookidest küpsisteni. aga piimast tehakse mõningaid asju, mida mitte mingi valemiga ei ole võimalik asendada. hapukoor näiteks! igatsen hapukoore maitse järgi. jogurt. juust. keefir. neid viimaseid ma isegi ei söönud tihti, kuid igasugu valmistoitudes on need ka nii olulisel kohal, et pooled asjad väljas söömas käies saab tänu neile välistatud.

köögiviljadest on mul ka suht kopp ees hetkel. on jah tervislik neid palju süüa, aga tahaks vahelduseks midagi ebatervislikku. ja kiiret.

ja miks ei võiks olla tallinnas ühte söögikohta, mis pakub gluteenivaba kooki? või üldse gluteenivabasid sööke? mingid kohad ju on, aga pigem on seal märgistatud gluteenivabad tooted või siis on üksikud variandid menüüst. tahaks lihtsalt välja sööma minna ja kooki süüa. kusjuures ma polnud enne ka teab mis suur koogisööja. aga vahest ju tahaks.

ilmselt mind väsitab kõige rohkem see mõtlemine ja söögi teemaga tegelemine, pluss söögitegemine. ma pole eales kokkamist armastanud – praegu on see küll muutunud põnevaks ja palju toredamaks, kuid siiski ma ei taha sellega IGA PÄEV ja KOGU AEG tegeleda.

oeh. hala lõpp. vahest peab auru ka välja laskma.

Riisi-kookospiima pannkoogid

Vastavalt Agnessa soovitusele katsetasin seda retsepti. tulemus oli väga hea ja ilmselt hakkangi selle järgi pannkooke tegema. aga kogus oli meile kahele tsipa pisike, teeksin veidi suurema koguse. panen siia kirja enda jaoks järgmise korra kogused:

• 3 muna
• 1 spl vaniljesuhkrut
• 3,5 spl suhkrut
• soola
• 4 dl kookospiima (või ükskõik millist taimset piima)
• 7,5 kuhjaga spl riisijahu (ma teen sageli nii, et panen 4,5sl riisijahu ja 3sl toortatrajahu)
• kolmveerandi sidruni v laimi mahl (ei pea panema)

viskan kõik ained blenderisse ja suristan ühtlaseks. ning siis küpsetan kookosõlis keskmisel kuumusel pannkoogid.

pannkoogid sai teha sellised suured ülepannikad ja nad jäid mõnusalt krõbedad ja õhuksed ja hästi maitsvad.

---

tookord kui tegin purgi kookospiimaga:

ülejääva kookospiima kasutasin ära kohvi peale ja mmm.. sellega jääb kohvi ikka kõige parem. teinekord saangi kolmveerand kookospiima purgist (mis on 400ml) kasutada pannkookidele ning ülejäänust teha kohvi peale kookospiimavahtu.

——————-

muidu olen kaks ööd unes näinud häirivaid unenägusid sellest, kuidas olen kuskil külas ja pakutakse laias valikus erinevaid hõrgutisi, alates kookidest lehmakommideni – ja ma ei saa neist ühtegi süüa. olles 2 kuud GVKV dieedil olnud hakkab see lõpuks ajudele. ilmselt millalgi kirjutan postituse ka sellest, millised raskused kogu selle asjaga on ette tulnud siiani. kodus söömisega on lihtsam, aga väljas söömine on keerulisem ning kõige raskem on kellelgi külla minna…